Priit Põldma maheaias

Enne koosolekut ja tähtsate teemade arutamist käis esmaspäeval, 15. augustil peenarde vahel ringi ning jagas õpetatud aedviljakasvataja tarkust Priit Põldma Eesti Maaülikoolist. Olulisemad mõtteterad said kirja ning siinkohal laiemale lugejaskonnale esitletud.

Vaata ka pilte!

Maheköögivilja kasvatatakse Eestis ligikaudu 70 hektaril, sealhulgas kõige enam kõrvitsat – 12 hektaril. Kartul on nii tähtis kultuur, et seda köögiviljade hulka ei loeta ning käsitletakse eraldi, mahekartulit kasvatatakse kokku 150 hektaril. Väga levinud mahesaadus on astelpaju – 300 hektaril. Seda peamiselt seetõttu, et astelpaju on lihtne kasvatada, see kasvab põhimõtteliselt ise ega vaja erilist hoolt. Mujal Euroopas on kõige levinumad mahekultuurid porgand, tomat ja sibul.

Mahetootmise põhimõteteks on kunstväetistest ning taimekaitsevahenditest loobumine. Kasutatakse looduslikku päritolu väetisi ning vahendeid. Taimekaitsevahenditest on olemas näiteks neemipuust (mahagonide perekonda kuuluv, looduslikult Indias kasvav puu) valmistatav NeemAzal nimeline preparaat. Seda võib vajadusel leida ehk ka suurematest aiandustarbeid müüvatest poodidest, hulgimüügiga peaks tegelema nt Selteret (www.selteret.ee), kellel on ladu Võru mnt tööstuspargis.

Väetisena kasutatakse igasugu huvitavat kraami, nt verejahu, kondijahu, karvajahukraanuleid, sarvelaastu. Aga need on sama head kui meil poes müüdavad kanakaka ja mereadru kompost. Kõige parem on ikkagi kasutada komposti, seda eriti raskete muldade puhul, nagu meie peenar, kuna kompost aitab mulda kergemaks muuta.

Kuidas lahendada probleemi, et vaja oleks põld ära künda sügisel, kuid paljud soovivad juba istutada maasikaid? Kevadel istutatud maasikad kannavad teadupärast kehvasti. Kui tahetakse künda ja püsitaimi istutada ei saa, annab saaki frigotaim – see on spetsiaalset töödeldud taim, millel on õiepungad juba olemas. Neid taimi saab siis kevadel turult osta, kannavad korralikult juba samal suvel! Frigotaime istutamisel tuleb aga olla hoolikas, taimel on pikad juured ja need tuleb istutada sügavale, sirgena. Juuri kärpida või kokku voltida ei tohi!

Miks on käsitsi kaevamine kehvem kui kündmine? – Ei olegi, tööd on rohkem. Frees kobestab ka hästi pinnast, aga teeb umbrohujuured tükkideks, aidates paljudel umbrohtudel paljuneda (nt naat, orashein jmt risoomiga paljunevad taimed). Samas on purustatud juuretükkidest tõusvad umbrohutaimed väiksema toitainevaruga ning vähem elujõulised, samuti on neid kobedast mullast kergem eemaldada.

Kas pidev kastmine viib selleni, et peabki kogu aeg kastma? – Viib küll. Kui taimi noorest peale pidevalt kasta, siis ei arene välja tugevat juurestikku ning mulla läbi kuivades ei saa taim sügavamalt vett kätte.

Kas vastab tõele, et väike umbrohi aitab niiskust hoida? – Must muld kuivab kõige kiiremini läbi, selles mõttes on väike umbrohi hea. Aga umbrohtu ei tohi liiga suureks lasta kasvada, see hakkab kasvatatavate taimedega konkureerima. Kindlasti ei tohi lasta valmida umbrohu seemnetel. Kui kasvatatav taim suudab ise mulla ära varjutada, siis oleks parem umbrohi ikkagi eemaldada.

Kuidas tõrjuda kahjureid maheaias? – Lendavaid putukaid on tuultele avatud kohas vähem. Kindlasti aitab katteloor, aga see tuleb suure kuumusega ära võtta. Söödimaal ongi kahjureid rohkem (naksurlased, õigemini nende vastsed traatussid, maipõrnikad, juunipõrnikad, tuhatjalad). Söötis maal elunenud putukate elu lüüakse maa ülesharimisega sassi ning kaob ära nende tavapärane toidulaud taimestiku ja juurestiku näol. Kui nende tavaline toit on sellest kohast kadunud, siis ründavad putukad kultuurtaimi. Aja jooksul peaks asi paranema ning maa jätkuval harimisel kahjurite hulk vähenema. Tavaliselt külvatakse söödimaale enne mõni põllukultuur (nt rukis) ja alles hiljem hakatakse sel maal köögivilja kasvatama.

http://bluecatspla.net/pic/index.php?d=2011-08-15-E-maheaia-koosolek

2 comments / Add your comment below

  1. Tere!
    Tartu Maheaed on küll MTÜ, aga me ei kasuta ühist seemnepanka (ehkki kunagi tulevikus vääriks mõte ehk tõesti arendamist), kõik aednikud majandavad oma maatüki piires küllaltki sõltumatult ning juhul kui keegi ei ole Teile sel teemal vastanud, siis võib oletada, et neid seemneid kellelgi ei olnud.
    Tervisi!

Vasta tarmo noot-le Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga