Warning: Undefined array key "file" in /data01/virt109289/domeenid/www.tartumaheaed.ee/htdocs/wp-includes/media.php on line 1759
Tegelikult toimus see kõik juba nädal tagasi, 29. juunil. Nimelt siis korjasime oma peenrast esimesed redised.
Ühtlasi sai rediserivi ka oskuste kohaselt harvendatud, ehk nüüd saab seni liiga tihedalt kasvanud ja niruks jäänud juurikatest ka miskit söömismõõdulist! Lisaks redistele harvendasime ka astrivõsa, neid oli tõepoolest metsikult üles tulnud. Eks peab veel harjutama seda külvamise õiget tihedust:) Väike kahtlus on, et tegelikkuses peaksid vahed taimede vahel veelgi suuremad olema kui praegu sai, aga korraga “täitsa lagedaks” tõmmata ka ei suutnud. Üleliigsed astritaimed rändasid poti sees Genialistide klubisse, kus Ann nad ümber lubas istutada. Kindel ei ole, aga ehk ikka saab neist elulooma ja silmailu! Igatahes, kui satute Genialistide klubi läheduses astreid silmama, siis tõenäoliselt on need meie põllult pärit!
Soojade ilmadega on kõik taimed uskumatult kasvada visanud ja nii oli kätte jõudnud ka aeg hernekeppide panemiseks. Üsna iseenesest mõistetavalt kasutasime ressursina lähikonna pajuvõsa – äärmiselt tänuväärne tokimaterjal! Tuleb siiski öelda, et hernekeppide maasse torkamine osutus VÄGA raskeks füüsiliseks tööks. Maa on nimelt tänu savisusele nii kõva ja sitke, et millegi sellesse surumine on tõsine ettevõtmine. Isegi kui see miski on vaid 1,5 cm jämedune pajuvits. Jonni meil aga jätkub ja seega said vitsad maasse, mis sest, et ühtlasi ka rakud pihku! Hernestel on mõned õiedki küljes ja kuna nüüd ei ole ka kõrgusesse pürgimisel enam takistusi, siis võiks ju nädala-paari pärast saada peenras juba mõnusalt maiustada.
Statistika mõttes olgu märgitud, et kõrvits õilmitseb, suvikõrvits vohab ja kurk tõotab juba lähipäevadel saaki! Rukola on küll auguline, kuid vägeva pähklimaitsega. Koos redise, seedermänniseemnete ning oliivõli-balsamiäädika kastmega saab sest ülimõnusa salati!
Töörügamisele pakkus vaheldust ja meelelahutust imeilus punane õhupall, mis läheduses mühinal üle võsa hõljus. Pildimaterjal pärineb seekord Kristianilt, kes meie maalapil oma hernepeenart peab.
Põllul majandades on tulnud ka mõned mõtted, mida peaks järgmisel hooajal teisiti tegema. Paneme need siinkohal kirja, et endal meeles püsiks ja ehk on kellelgi teisel ka kasu.
1. Kapsalised tuleb maha panna oluliselt varem ja katta kohe looriga, et pääseda kahjurite massrünnakust. Sel aastal said kõik kapsad söödud juba pisikese idu staadiumis (pagan!).
2. Aeduba ei vaja enne külvamist leotamist. Tuleb külvata nö kuivalt ja siis ohtrasti kasta. Sel aastal leotasime ube enne külvamist ja kahtlustame, et see on süüdi nende viletsas üles tulemises.
3. Uus sats rediseid tuleb külvata märgatavalt varem kui eelmine sats valmis/söödud saab, et ei tekiks saagiauku.
4. Porganditele tuleb kohe külvates loor peale panna, kasvavad jõudsamalt ja ka kahjurite oht on väiksem. Sel aastal ei plaaninud looriga üldse jamama hakata, alles hiljem tuli mõte, et küllap on see ikkagi kasulik.
Kui tuleb veel kogemusest ja oma vigadest tekkinud tarkuseteri, eks siis täiendame loetelu. Aga panus siia on ka teistelt oodatud – kui leiate, et miski läks sel aastal pisut nihu ja võiks teine kord teisiti/targemini teha, andke aga teada, jagame kogemusi kõigiga!
Nii, eile (5 juulil) said peenralt salatiakussi ka esimesed kurgid:)
Tere.
Mina leotasin ka ube enne mahapanekut, tegelikult lasin lausa idudel välja tulla ja maha paningi üksnes idanenud oad, osadel suuremad, osadel väiksemad idud. Neist omakorda kasvama läks praktiliselt 99 % 🙂 Sai vist isegi liiga tihe, aga ei viitsinud harvendama ka hakata, ehk toetavadki siis üksteist paremini.
Siim, kas sul on aed- või põldoad need?
Oi, vabandust, ma ei märganud olulist täpsustavat küsimust. Põldoad olid ikka, “Veskimati” kaubamärgi alt, ostetud Maximast. Küllap neil, st aed- ja põldubadel, on siis erinevad omadused ja nõudmised.