Kuna eile sai istutatud ja täna taevast midagi vedelat ei sadanud, siis käisin orienteerumispäevakult tulles põllult läbi ja valasin eile mulda pandutele hellalt tühjast piimapudelist kohalikust veeloigust vinnatud rohekat vett. Selgus, et jääsalat ja saialilled tunnevad end üsna hästi, kuid rukola on täies koosseisus hinge heitnud. Lisaks mööda mullapinda lömitavatele lehtedele illustreeris kogu trööstitust ka lugematu arv tundmatuid triibulisi sitikaid, kes olid mõne rukolataime lausa enda alla matnud ning kõik rukolad, mille lehed sitika mahutamiseks piisavalt suured, täiesti auklikuks närinud. Kaebasin sellise õeluse Riinale otsemaid ära ja viisin talle tutvumiseks mõned triibulised külalised. Riina lubas panna need purki – kärvaku seal! Lisaks piinamisest saadavale mõnule ja rahuldustundele loodame muidugi teada saada, kes need vastikud tegelased on ja millise maheda meetodiga (rohelise seebi vesi? coca-cola? loits?) neid edaspidi oma peenrast eemal hoida.