Loengul oli juttu seemnelindi tegemisest. Kellele asi uus, siit saab õpetust: http://ignorabo.wordpress.com/2011/03/04/kevadine-kasitoo/
Liimiks soovitaksin kartulitärklise kliistrit – umbes 1 spl tärklist segada 50ml külma veega. 50ml vett ajada keema, lisada tärklisevesi, segada kuni paksenemiseni, mitte keeta.
Tänud sisuka loengu eest!
Tekkis ka üks küsimus või pigem kommentaar.
Kuidas üldse põhjendada kohe loengu alguses esitatud väidet, et inimene peab sööma nii-ja-niipalju juur- ja köögivilju? Lõppude lõpuks on ju ka võimalik toituda ainult taimedest ning sel juhul on vajadused nii koguste kui ka sortimendi osas kahtlemata teistsugused ning tasub ehk ka rõhutada, et oluliselt rohkem teadmistepõhised, kuna kõigi vajalike toitainete kättesaamiseks tehtavad valikud muutuvad oluliselt keerulisemaks. Mida ma öelda tahan, on see: toitumisalaste soovituste andmine ei ole neutraalne, kuna teaduse vaatepunkist on see koolkondlik küsimus ning inimlikust vaatepunktist omakorda eluviisi ja maailmavaate küsimus. Maheaianduse entusiastide hulgas on päris palju taimetoitlasi (tõsi, ma ise nende hulka veel ei kuulu) ning kahtlemata satuvad toitumisalased soovitused tundlikule pinnasele, millega on kasulik arvestada isegi siis, kui tegemist on kõrvalteemaga.
Pärast eelmise aasta seemnelindikatsetusi ma ise ausalt öeldes enam neid nikerdama ei hakka. Kaalikataimed kasvatan ette (turba)kassettides ja porgandiseemned panen maha leotatult-idandatult ja paksu jahukliistriga segatult (panen seemned taldrikule ja hoian paar päeva riidest katte all märjana kuni seemned hakkavad iduotsakest välja ajama, siis keedan veest ja jahust paksu kisselli taolise kliistri, jahutan maha, segan seemned sinna hulka ja niristan selle segu koorekannust otse kastetud külvivakku).
Loengul oli juttu seemnelindi tegemisest. Kellele asi uus, siit saab õpetust: http://ignorabo.wordpress.com/2011/03/04/kevadine-kasitoo/
Liimiks soovitaksin kartulitärklise kliistrit – umbes 1 spl tärklist segada 50ml külma veega. 50ml vett ajada keema, lisada tärklisevesi, segada kuni paksenemiseni, mitte keeta.
Tänud sisuka loengu eest!
Tekkis ka üks küsimus või pigem kommentaar.
Kuidas üldse põhjendada kohe loengu alguses esitatud väidet, et inimene peab sööma nii-ja-niipalju juur- ja köögivilju? Lõppude lõpuks on ju ka võimalik toituda ainult taimedest ning sel juhul on vajadused nii koguste kui ka sortimendi osas kahtlemata teistsugused ning tasub ehk ka rõhutada, et oluliselt rohkem teadmistepõhised, kuna kõigi vajalike toitainete kättesaamiseks tehtavad valikud muutuvad oluliselt keerulisemaks. Mida ma öelda tahan, on see: toitumisalaste soovituste andmine ei ole neutraalne, kuna teaduse vaatepunkist on see koolkondlik küsimus ning inimlikust vaatepunktist omakorda eluviisi ja maailmavaate küsimus. Maheaianduse entusiastide hulgas on päris palju taimetoitlasi (tõsi, ma ise nende hulka veel ei kuulu) ning kahtlemata satuvad toitumisalased soovitused tundlikule pinnasele, millega on kasulik arvestada isegi siis, kui tegemist on kõrvalteemaga.
Pärast eelmise aasta seemnelindikatsetusi ma ise ausalt öeldes enam neid nikerdama ei hakka. Kaalikataimed kasvatan ette (turba)kassettides ja porgandiseemned panen maha leotatult-idandatult ja paksu jahukliistriga segatult (panen seemned taldrikule ja hoian paar päeva riidest katte all märjana kuni seemned hakkavad iduotsakest välja ajama, siis keedan veest ja jahust paksu kisselli taolise kliistri, jahutan maha, segan seemned sinna hulka ja niristan selle segu koorekannust otse kastetud külvivakku).