Kõige alguses oli Tahe. Juba mõnda aega.
Siis tuli üks e-kiri. Ja üks skype-vestlus. Ja siis läks Riina põllule, et näha, mis värk on. Selgus, et on üks väga künklik, ühe korra läbi küntud vaarika- ja naadipõld. Aga küllap see asi paraneb, nii et panime end kirja MTÜ Juurikas poolt Tartu linnalt rendiks välja räägitud põllu ülesharijateks. Neljapäeval, 19.05.2011 mõõtsime endale välja oma 5×10 m peenramaa ja torkisime selle tähistamiseks tokid maasse. Põldu oli vahepeal tasandatud, nii et see nägi juba üsna kobe välja.
Esmaspäeval, 23.05 kimasime kohale rehade, kõpla ja istutuslabidaga ning vorpisime kahe tunniga valmis hulga peenraid. Maha said istutatud vanaemalt saadud jääsalat, rukola ja saialilled. Jääsalati pistsime kenasti veeauku otse, nagu vanaema õpetas:) Lisaks teeme katset Selverist pärit peterselli, piparmündi ja murulauguga, mis potis juba kiduraks jäänud – kas elavad või surevad? Samuti leidis endale koha üks vana ja tohletanud, tublisti pealserohelist kasvatanud sibul, sarnase katse eesmärgil. Külvasime maha veel lisa-rukolat, basiilikut, nuikapsast, brokkolit, astreid, porgandit, peiulille, redist, lillkapsast, porrut, tilli, koriandrit, mingit rõigast (oli see nüüd must või valge?), suvikõrvitsat ja võibolla veel midagi, mis on juba ununenud. Plaanis on lisada oad, läätsed ja herned, sibulad, (kui õnnestub saada seemet, siis) küüslauk, mõned kurgitaimed ja kartul “Väike verev”. Vaadates põldu lähemalt – suured pahupidi pööratud orasheinamättad, võimsad turritavad vaarikarisoomid ja elujõuline tärkav naat – eks see näha ole, mis seal ellu jääb ja söödavaks vormub!
Tuleb tõdeda, et lisaks aianduslikule katsele on kogukonnapõllu pidamine juba algusest peale ka huvitav sotsiaalne eksperiment. Alates sellest, et sa ei ole põllul kunagi üksi, mööduvad sahkerdajad ütlevad ikka tere või tulevad pikemalt maast ja ilmast pajatama (nt onu, kes resoluutselt teatas, et tema küll kaevamist ei poolda. Hea teada, kuulume muuseas samasse koolkonda, kuigi vist pigem laiskuse kui põhimõttelise suhtumise tõttu.) kuni naabritädini, kes täie iseenesestmõistetavusega on tallanud põllulappide vahelise kõnnitee ainult meie maaosa peale. Eks muidugi – meid ei olnud ju kohal!