Blogi kommentaaridesse on lisandunud hoiatus kartulimardika kohta. See tundub piisavalt oluline teema, et väärida kajastamist postitusena:
Merli, 16.07.2011: “On ilmnenud, et meie aiamaal on kohati kartulis kartulimardikat. Mõnel lapikesel pole neid näha, aga üks väike kartulivagu oli neist lausa oranž. Nii et on soovitav kõigil oma kartulivaod üle vaadata.”
KIIGAKE KÕIK OMA KARTULISSE!
Täpsemat infot kartulimardika ehk koloraado mardika (Leptinotarsa decemlineata) kohta saab nt vikipeediast:
http://et.wikipedia.org/wiki/Kartulimardikas
Seal ka pildid mardikast endast ning tema munadest kartulilehe alumisel küljel.
Kartulimardika tõrjumisest (“Maaleht”, 21.07.2008):
Väikeaedades jõuab neid käsitsi korjata, kuid seda tuleb teha iga päev ja vähemalt kahe nädala jooksul. Siin on tähtis takistada mullast välja roninud mardikate mulda tagasi minekut. Kui mardikad jõuavad mulda tagasi minna, siis nad on pääsenud, tõenäoliselt muutuvad paikseks ja annavad uusi järglasi. Kartulimardika laialdast ja kiiret levikut soodustab nende suur paljunemisaste. Nende põhieesmärk ongi söömine ja järglaste soetamine.
Korjatud mardikad tuleb panna soolalahusesse, sest seal nad hukkuvad täielikult. Praktikas on levinud mardikate puruks pigistamine, kuid see ei ole siiski soovitatav, sest on tülikas ja sageli ei toimu nende täielikku hävinemist.
Kui väikeaedades on kartulimardikaid palju ja nende õigeaegne korjamine valmistab raskusi, on igal juhul otstarbekam kasutada keemilist tõrjet. Lisaks kartulile võivad nad hakata kahjustama ka tomatit jt taimi.
Olen käinud oma põllulapil mardikaid korjamas järjepidevalt viimasel ajal. Näib, et nende arvukus hakkab taanduma, aga seda enam tuleks teha jätkuvaid hoolsaid pingutusi.
Suur tänu Aedale, kes mu kartulilt abi korras pahalasi korjas ning ka putukauputamise topsi annetas!